Välisministri Elmar Mammadyarovi intervjuu AZERTACiga

Nagu tavaliselt on Armeenia pool moonutanud läbirääkimiste protsessi enda äranägemise järgi. Armeenia katsed moonutada läbirääkimiste protsessi olemust ning tutvustada ühepoolseid hoiakuid on järjekordne märk Armeenia tõsiseltvõetamatust ja destruktiivsest lähenemisest konflikti lahendamise protsessi.

 On väljaspool igasugust loogikat vaielda dokumendi kehtetuse üle, selles kontekstis uuendatud Madridi põhimõtete üle, esitatud OSCE Minski grupi kaasesimeeste poolt OSCE peasekretäri depositaarile konflikti osapoolte – Armeenia ja Aserbaidžaani – nõusolekul.

Aserbaidžaani positsioon konflikti lahendamisel on rahvusvahelisele üldsusele hästi teada.

 Vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele 822 (1993), 853 (1993), 874 (1993) ja 884 (1993) peavad Armeenia relvajõud täielikult ja tingimusteta tagasi tõmbuma kõikidelt okupeeritud Aserbaidžaani territooriumidelt ning Aserbaidžaani terviklikkus ja suveräänsus peab olema tagatud selle rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Aserbaidžaan on korduvalt väljendanud oma valmisolekut alustada poliitilist protsessi konflikti lahendamiseks, põhinedes eelpool mainitud põhimõtetel.

 Armeenia relvajõudude poolt 2. aprillil alustatud sabotaaž ja sõjalised provokatsioonid mööda kontaktjoont on järjekordne tõestus sellest, et Armeenia vägede illegaalne viibimine okupeeritud Aserbaidžaani aladel on pingete peamine põhjus ning on ohuks piirkondlikule rahule ja julgeolekule. Samuti on see demonstreerinud rahu nõrkust piirkonnas.  

 Tõenäoliselt mõned inimesed Armeenias arvavad, et piirkond on endiselt eelmise sajandi 90dates. Piirkond on aga oluliselt muutunud. On ka ilmne, et erinevalt Armeeniast on Aserbaidžaani ja piirkonna teiste riikide poliitika ja majanduspoliitika rahvusvahelisel ja kohalikul taasandil märksa küpsem.

 Mida varem Armeenia juhtkond mõistab kui oluline on oma väed okupeeritud Aserbaidžaani aladelt välja viia, seda kiiremini on võimalik tagada rahu ja stabiilsus piirkonnas.

Allikas: AZERTAC